Interneti väljatöötamist alustati 1960-ndatel aastatel USA-s. Tol ajal tekkis vajadus ühendada standardsesse ning töökindlasse võrku akadeemilises, kaitse- ning sõjandusvaldkonnas töötavad arvutid, et kiirendada nendevahelist infovahetust. Internetti võib seega pidada tüüpiliseks külma sõja produktiks.

Kasutusvaldkonnast tingituna konstrueeriti võrk nii, et mitte ühegi arvuti rivist välja viimine ei kutsuks esile kogu võrgu halvangut. Seega tuli võrk ehitada üles hajuspõhimõttel, ilma kindla keskuseta, mille vaenlane oleks saanud ühe tuumaplahvatusega hävitada. Seepärast nimetataksegi Internetti vahel naljatades võrguks, mis on võimeline töötama ka pärast tuumasõda.

Esimene proovivõrk saadi tööle 1. septembril 1969, seda peetaksegi Interneti sünnipäevaks. Tollal koosnes see küll ainult neljast arvutist ning kandis ARPANet'i nime seda vedava organisatsiooni Advanced Research Projects Agency nime järgi. Peagi võrk aga suurenes sinna liitunud uute arvutite arvel.

1972 kuulus ARPANeti näiteks 37 arvutit. 1973.a algatati The Internetting project. Projekti eesmärgiks oli kokku ühendada mitmeid lokaalseid võrke, mille andmevahetus toimub sarnaste põhimõtete alusel. See muutiski Interneti (tollal siiski veel ARPANeti) "võrkude võrguks", st paljusid lokaalseid võrke ühendavaks globaalseks võrguks. Sellega tagati võrgu hajutatus, sest ühtegi mainitud lokaalvõrkudest ei saa teistest eelistada, nad on omavahel kokku ühendatud võrdsetel tasemetel.

1985 ühendas ARPANet juba 100 alamvõrku ning sellel oli kümneid tuhandeid kasutajaid.

1987 avati seoses külma sõja kadumisega ARPANet kõikidele soovijatele ning nimetati ümber Internetiks. Tol hetkel muutus Interneti areng plahvatuslikuks, sellega liitusid üksteise järel terved uued piirkonnad ja riigid.

1989 oli Internetti ühendunud 500 mitmesugust alamvõrku, 1990 aga 2218 ning 1991 juba ligi 5000. Sel ajajärgul vallutas Internet peaaegu kogu maailma, muutudes kiiresti uueks meediakanaliks. 1994 liitis Internet umbes 10000 erinevat alamvõrku ning sellel oli ligi 20 miljonit kasutajat rohkem kui 70 eri riigist. 1996. aasta jaanuariks oli Interneti kasutajate arv jõudnud juba kusagile 40-50 miljoni piiresse ning nad asusid enam kui 100 riigis. 1998. aastal ületas Interneti kasutajate arv aga juba 100 miljoni piiri. Täpset kasutajate arvu, samuti ka sellesse ühendatud arvutite arvu ei tea aga keegi, kuna Internet kujutab endast võrkude võrku, kus pole niisama lihtne neid kokku lugeda.

Eesti ühines Internetiga üsna varsti pärast taasiseseisvumist 1991. aastal. Tollal tekkinud väikesed Interneti "saarekesed" Tallinnas KBFI-s ja Tartus Tõraveres, laienesid aga tormiliselt, tempoga umbes 3-4 korda aastas.

Joonis. Arvuti ja interneti kasutamine Eestis.
Allikas: TNS Emor e-seire märts-mai 2007