Raadioelektroonilistes seadmetes ja sõlmedes esinevad läbipääsfiltrid on mõeldud läbi laskma kindlat sagedusala, samas nõrgendades kõiki teisi signaale, mis jäävad sellest sagedusalast välja.

Üldiselt liigitatakse filtreid nende kõrvalsignaalide mahasurumise ulatuse, sagedusliku selektiivsuse ja skeemielementide järgi. On nelja liiki filtreid: madalpääs, kõrgpääs, riba- läbilaske ja tõkkefiltrid. Sagedusliku selektiivsuse järgi läbilaskeribas jaotuvad filtrid kaheks: Butterworth´i jaTšebõševi filtrid. Tšebõševi filtrid omavad järsemat sageduskarakteristikut kui Butterworth´i filtrid (selektiivsus on parem) kuid karakteristika omab teatud lainelisust läbilaskeribas. Butterworth´i filtri sageduskarakteristika on maksimaalselt ühtlane läbilaskeribas, kuid tema tõusud ja langused lõikesagedustel pole nii järsud kui Tšebõševi filtril (joonis 1).

Joonis 1. Butterworthi ja Tšebõševi filtrite sdageduskarakteristikud

Skeemielementide järgi jaotatakse filtrid aktiiv- ja passiivfiltriteks. Passiivfiltrid sisaldavad ainult passiivseid komponente (takistid, poolid ja kondensaatorid), mis on ühenduses nii, et lasevad läbi kindlaid sagedusi, samas kõiki teiste sagedustega signaale nõrgendades. Käesolevas peatükis käsitletakse edaspidi aktiivfiltreid, mis sisaldavad peale passiivkomponentide veel aktiivkomponente (transistorid või operatsioonvõimendid). Kaasaegsetes sidesüsteemides on laialdaselt kasutatud aktiivfiltreid, sest neil on järgnevad eelised:

1. Kuna skeemitehnika võimaldab saada induktiivse iseloomuga ülekandefunktsiooni, siis saab poolide asemel kasutada takisteid.

2. Operatsioonvõimendi suur sisend- ja väike väljundtakistus tagab filtrile sisendi ja väljundi vahelise hea isoleerituse.

3. Kuna aktiivkomponendid võimaldavad signaali võimendamist, siis aktiivfiltrid võimendavad signaali.